ENAMLEVINUD KAHJURID TOATAIMEL

Iseenesest on putukad ju vahvad tegelased, kelle askeldamisi on põnev jälgida. Asi pole aga sugugi enam nii põnev, kui tegemist on toataimede kahjuritega, kes taime kasvu ja õitsemist häirivad ning tervisehädasid põhjustavad.

Kahjurid satuvad toataimedele väga erinevaid teid pidi. Enamasti tulevad nad või nende munad kaasa koos uute taimedega või pistokstega. Aga nad võivad sattuda taimedele näiteks koju toodud lõikelilledega või puu- ja köögiviljadega.

Uue taime garantiinis hoidmine ja regulaarne toataimede ülevaatus aitab leida pahalased üsna varakult ning säästab taimi massilisest rünnakust. Vajadusel saab tarvitusele võtta abinõud kahjurite tõrjumiseks, olgu selleks siis ära noppimine, tõrje looduslike või keemiliste vahenditega. Taimede lähemalt uurimisel on tõhusat abi luubist.

Talvisel ajal, mil enamik toataimi on puhkeseisundis, pole kahjurid kuigi aktiivsed. Mida kevadepoole, seda aktiivsemaks kahjurid muutuvad. Kahjurid ise ei pruugi sugugi silma paista. Küll aga ei jää märkamatuks nende poolt põhjustatud kahjustused lehtedel ja õitel – kummalised täpid, plekid, kühmud on justkui sõrmejäljed, mis nende olemasolu reedavad.

   Lehetäid- on ühed levinumad toalillede kahjurid. Nad toituvad taimemahlast ja neid võib esineda kõikidel toataimedel. Lehetäidest tingitud kahjustusi näitavad krussis lehed ja tilkuv neste.

TÕRJE- suhteliselt lihtne, pühkida peoga lehetäid võrse tippudest maha või näppude vahel laiaks litsuda. Kui taim pole väga suur, võib taime dušši alla viia ning täid veega maha uhada. Abi saab ka rohelise seebi lahusest, tubaka-, raudrohu või küüslaugu leotisest.

 

 Villtäid- ehk puudertäi on üks kõige vastupidavamaid ja salakavalamaid toalillede kahjureid, kes üldse toataimedel elutsevad. Villtäi on kuni 5mm pikkune. Temast on äärmiselt raske lahti saada, sest ta pesitseb eelkõige raskesti ligipääsetavates kohtades nagu koorepragudes, lehekaenaldes ja sibulasoomuste vahel. Villtäid enne ei märka, kui toataimele tekivad üleöö valged kohevad vatitupsud, mis ajapikku hakkavad kogu taimel levima. Peagi on juba kogu taim on valgeid tompe täis. Villtäi kahjustab toalilli taime mahla imedes, mille tõttu taime kasv pidurdub ja halveneb. Villtäi imemise kohta tekivad heledad laigukesed. Täid eritavad kleepuvat magusainet, mis meeldib haigustekitajatele ning taimed võivad haigestuda. Kui villtäisid on lillel hulgaliselt, võib taim ka hukkuda. Seepärast, kui oled silmanud juba esimest valget vatitombu, tuleb alustada otsemaid tegutsemist!

TÕRJE- Kui taim on väike ja täisid vähe, saab abi piiritusega taimede osade puhastamisest, kus villtäid on märgatud. Seda tuleks teha süsteemselt ühe kuu jooksul. Kui ükski villtäi jääb alles on taim varsti taas villtäidest haaratud. Suurte taimede puhul ja kui villtäisid on palju, aitavad mürgid. Kasutada süsteemseid preparaate.

 

 Kilptäid- enamasti paiknevad lehe alumisel küljel ja lehevarrel, kilbiga kattunud isendid on emasloomad, isased j noored emased liiguvad taimedel ringi ja imevad taimest mahla, mille tagajärjel taime kasv pidurdub ning lehed muutuvad heledamaks. Massilisel kahjurite esinemisel võib taim hukkuda.

TÕRJE- esmalt tuleb taim pesta. Kilptäide kilbikestest tuleb taimelt leht lehe haaval rohelise seebiga maha nühkida. Ei tohi unustada pesemast ka taime varsi. Selliselt küll kõiki kilptäisid eemaldada ei õnnestu, kuid arvukust saab kontrolli all hoida. Et täielikult kilptäidest vabaneda, tuleb appi võtta keemilised putukatõrje vahendid. Valida tuleb süsteemne preparaat, mis imendub taime läbi selle kattekudede ning mõjub kahjuritele seespidiselt. Võimalusel lõigata kõige enam kahjustunud taime osad ära ennem pritsima asumist.